Biohäkker Siim Land: õige toitumine ja kvaliteetne uni pikendab eluiga

Biohäkkimine on keha toimimise optimeerimine teaduse, tehnoloogia ja looduse abil. Nii on igal inimesel võimalik oma tervise heaks, energiataseme tõstmiseks ja elu pikendamiseks palju ära teha. Kuidas püsida terve ja nooruslik ning aeglustada vananemist, rääkis rahvusvaheliselt tuntud biohäkkimise ja inimkeha toimimise edendaja Siim Land jaanuari keskel Edu Akadeemia enesearengu keskkonna Teadlikult Õnnelik Mina veebiseminaril.

Ebakvaliteetne uni kiirendab vananemist

Vananemine on vältimatu, ent see, kui kiiresti see toimub, oleneb paljuski meist endist. Vananemine tähendab, et keha funktsioonid muutuvad kehvemaks: väheneb hormoonide tootlikkus, lihasmass ning organite vaheline suhtlemine. Kõike seda mõjutab meie toit, une ja stressi kvaliteet, liikumine ning keskkond. Tore uudis on see, et me saame õigete valikutega tervendada oma keha ja hoida ära liiga kiire vananemise. Näiteks kvaliteetne ja küllaldaselt pikk uni parandab teatud määral päeval tekkinud n-ö kahju, samas kui liiga lühike uni kiirendab vananemist. Sageli on aga inimesed harjunud ebastabiilse unega ning ei teagi, kui palju nad saaksid seda parandada. Esimeseks asjaks võiks olla une, südamelöögisageduse ning sammude mõõtmine nutikella või -sõrmuse abil.

Mida ma saan ise ära teha oma eluea pikendamiseks?

Üks kindel viis on söömise piiramine. Loomulikult ei tohi siin liiale minna, sest vitamiinide ja mineraalainete puudus tekitab uusi probleeme. Organismile on aga väga kasulik, kui ta ei pea pidevalt suurtes kogustes toitu seedima ja energiat kulutama – nii saab ta selle asemel surnud rakke välja vahetada ja ennast puhastada. Paastuseisundis kehas tekib teatud väike kasulik stress ehk bioloogiline nähtus nimetusega hormees, mis tähendab, et keha saab teatud stressorite toel tugevamaks (ehk „mis ei tapa, teeb tugevamaks”). Keskmine Ameerika inimene tarbib kaloreid päevas umbes 16 tunni jooksul, kuid see on liiga pikk aeg, sest nii on keha pidevas toidetud seisundis ning organism ei saa eemaldada surnud rakuosakesi. Söömise aeg peaks mahtuma maksimaalselt 12 tunni sisse, et keha saaks puhata. Igal meie organil on nii-öelda oma kell, mis on sükroonis ajus oleva kellaga – kui need sünkroonist välja ajada, siis vananemine kiireneb ja haigustel tekib võimalus meie üle võimust võtta. Kõige parem on vältida söömist vähemalt kaks tundi enne magama jäämist ja kaks tundi pärast ärkamist.

Kord aastas tervisekontroll

Kronoloogiline eluiga tähendab tegelikku vanust, bioloogiline aga terviseiga ehk kui kaua me oleme aktiivsed ja terved. Lase oma tervisliku seisundi määramiseks kord aastas põhjalik vereanalüüs teha. Oluline on teada, milline on vererõhk ja -suhkur, hea ja halva kolesterooli suhe, triglütseriidide ehk tegelike rasvade arv, neerude ja maksa seisund ning loomulikult seda, millised on võimalikud ohud.

Ekraani sinine valgus rikub und, nahka ja silmi

Kõige tähtsam on tervise seisukohast uni ehk aeg, kus keha taastab ennast. Ja see peab olema kvaliteetne – kaheksa tundi voodis pikutamist ei tähenda kaheksat tundi täisväärtuslikku und! Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas kuus kuni kaheksa tundi täisväärtuslikku und, et kõiki unetsükleid oleks vajalikus koguses. Mida vanem inimene, seda vähem toodab ta keha melatoniini ehk bioloogilist ööpäevarütmi reguleerivat ainet ning seda vähem on tal sügavat ja REM-und. Sügavas unes aga keha parandab ennast ja REM-uni puhastab meie aju.
Eestis on tegelikult liialt vähe päikesevalgust, mis stimuleeriks organite signaale. Teine probleem on nutiseadmed, näiteks mobiiltelefoni vaatamine hilisel ajal saadab ajule signaali, et on veel päev ja pole vaja melatoniini toota. Õhtuti ekraani vaatamisel tuleks kasutada sinist valgust pärssivaid prille – see segab vähem hilisemat und ja hoiab aju rahulikuna. Liigne sinine valgus kiirendab naha vananemist, tõstab stressitaset, väsitab organismi ning mõjub kehvasti silmade võrkkestale. Koos ebapiisava unega viib see ka meie energiataseme alla.

Kas külm vesi, saun ja kohv on hea?

Kiire energialaeng külma duši all või ujumine külmas vees tõstab adrenaliinitaset, vähendab veresuhkrut, mobiliseerib kortisooli ehk stressihormooni ja tõstab energiataset. Mõõdukas kohvi tarbimine on ka seotud paljude tervisenäitajatega, näiteks alandab see südamehaiguste ja diabeediriski. Siiski tasub meeles pidada, et umbes viis tundi pärast kohvi joomist on organismis alles veel ligikaudu 50% kohvi (üks tass kohvi läheb organismist välja kaheksa kuni kümne tunniga). Nii et küllaldane on juua üks–kaks tassi kohvi päevas.

Sauna kasulikkus ilmneb paljudes uuringutes – see vähendab südamehaiguste riski ja üldist suremust. Näiteks on ühe Soome uuringu järgi saunas käimine neli ja enam korda nädalas seotud 40% väiksema südamehaiguste riskiga, samuti mõjub saun pärssivalt Alzheimeri tõvele ja aitab ravida infektsioone. Saunas tõuseb kehatemperatuur ja südamelöökide arv ja keha mõtleb, et tegemist on treeninguga. Vererõhuprobleemidega inimestel tasub küll olla ettevaatlik liiga suure külma-kuuma kontrastiga. Ideaalseks saunatemperatuuriks peetakse veidi üle 70 kraadi, aga mitte ka palju rohkem, sest tervise-eeliseid kõrgem kuumus kaasa ei too. Saunas tasub olla 19–20 minutit, et sauna kasutegur oleks maksimaalne. Väga hea on ka infrapunasaun, kus infrapunalained tungivad sügavale luude, organite ja ajuni ning soojendavad keha seestpoolt.