info@eduakadeemia.eeÕnnetunne ei teki vaid suurtest saavutustest, nagu ekslikult arvatakse. Väga olulised ja isegi tähtsamad on väikesed asjad – endale võiks tekitada mõnusaid väikseid harjumusi, mis õnnetunnet suurendavad. Nagu näiteks tänulikkuse avaldamine.
See on üks kergesti omandatav „ravim“, mis meie ellu palju head ja rõõmu tuua aitab. See on lihtne viis, mis ajalooliselt on olnud pigem religioosse maailma osa – sellest kõnelesid ja kõnelevad kirikuisad, ning tänulikkust on püüdnud oma elu elades rakendada jumalakartlikud inimesed. Tänapäeval on tänulikkus oma heade põhjus-tagajärg seostega leidnud üha rohkem kasutamist ka usuväliselt ning viimastel aastatel sattunud teadusuuringute uurimisobjektina tihti ka teadlaste uurimislauale.
Tänulikkusega kaasneb üldine õnnetunne, mis kestab kauem teistest õnnetunnet tekitavatest stiimulitest nagu näiteks tunnustus või magus amps. Miks? Kui tänulikkus muuta enda elustiiliks ja igapäevaseks praktikaks ehk siis, kui tänulikkuse näol ei ole tegemist vaid lühiajalise projektiga, talletuvad tänulikkusega seotud tunded kehasse ja mõtetesse ning õnnetunne ei põhine vaid üksikutel lühiajalistel välistest teguritest saadavatel impulssidel. On ka üks hea ütlemine: kui sa oled unustanud tänulikkuse keele, siis sa ei saa kunagi rääkida õnnelikkuse terminitega.
Tänulikkuse praktikseerimisega kaasneb parem tervis. Tänulikud inimesed kogevad vähem vaevusi ja valusid, neil on uuringute kohaselt tugevam immuunsüsteem, madalam vererõhk ning nad väsivad teistega võrreldes vähem. Ilmselt ei tule ka see üllatusena, et tänulikud inimesed hoolitsevad rohkem oma tervise ja kehalise heaolu eest, näiteks külastades regulaarselt arsti, ning on füüsiliselt aktiivsemad.
Lisaks tänulikkuse stressi vähendavale mõjule on tänutundel otsene seos traumadest parema ülesaamisega. 2006. aastal uuriti tänulikkust praktiseerinud Vietnami sõja veterane ning neil olid post-traumaatilise stressi näitajad madalamad. Sama on täheldatud ka kaksiktornide rünnaku ohvrite või lähedaste kaotanute uurimisel. Kes suudavad olla tänulikud ka halbadel aegadel, on vastupidavamad ja kohanevad muutunud situatsioonidega paremini. Teisisõnu – nende säilenõtkus on hea.
Ühes sportlasi puudutanud uuringu tulemuste näitel saab välja tuua, et tänulikkus aitab parandada ka enesehinnangut ja see omakorda tuli kasuks paremate sportlike tulemuste saavutamisel. Sel ajal kui madalama enesehinnanguga inimesed on kiivad teiste rikkuse või atraktiivsemate töökohtade peale, suudavad tänulikud inimesed teisi tunnustada nende saavutuste ja pingutuste eest.
Indrek Põldvee, kes on eestikeelse tänulikkuse päeviku „Minu lugu“ kaaslooja, on tänulikkust praktiseerinud juba pikka aega. Idee on lihtne – igapäevaselt tuleb üles kirjutada 3 asja, mille eest inimene tänulik on. „Kui ma olin 1,5 kuud päevikut täitnud, panin tähele, et ajapikku hakkasid minu negatiivsed mõtted asenduma positiivsetega. On lausa kahju, kui mõni päev kirjutamises vahele jääb – lisaks teraapilisele mõjule talletuvad kirjapildis toredad emotsioonid, mida saan tagasiulatuvalt hiljem oma sissekannet lugedes esile kutsuda.“ Kuid alguses ei olnud kirjutamine Indreku jaoks üldse kerge. Neile, kes ei oska samuti kuskilt alustada, soovitab Indrek kirjutada üles kõige lihtsamaid väikeseid asju: näiteks olen tänulik maitsva lõunaeine, mõnusa trenni, ilusa ilma eest. „See ei maksa raha ega ole ajamahukas ning lisaks kõigele muudab see mu elu, sest ei saa mõelda negatiivseid asju samal ajal, kui täheldad üles positiivseid momente,“ toob Indrek välja.
Aga miks siis tänulikkust ei praktiseerita piisavalt, kui see nii lihtne on? Esimesed nädalad võib päeviku igapäevane täitmine olla suhteliselt kerge, kuid harjumust ei ole veel tekkinud. Tänapäeva kiires ühiskonnas aga oodatakse kiiret tulemust – kuna tulemus emotsionaalses heaolus ei pruugi veel paari nädalaga tulla, siis lüüakse käega ja loobutakse. Tablettidega saabub parem seisund palju varem. Kui aga 90 päeva jooksul 5 minutit kirjutamiseks aega võetud on, siis on uus harjumus kujundatud ja see kuulub päeva loomuliku rutiini. Indrek rõhutab, et 2 korda nädalas tänulikkusele aega võttes ei teki harjumust – kirjutada tuleb IGA PÄEV. Indrek soovitab kirjutada hommikuti – nii häälestad end positiivselt päevale vastu minema: võidad hommiku, võidad päeva.
See ongi põhiprobleem, et inimestel puudub järjepidevus. Selleks võiks kaasata jagamise protsessi veel kellegi, kes sellest teemast huvitub. Kahekesi on kergem ning mõju avaldab ka sotsiaalne kontroll. Üks ema täitis päevikut koos lapsega – kaks asja pani kirja ema ja ühe laps. Ema sõnul muutus tema suhe lapsega totaalselt – muidugi paremuse poole. Liigselt materiaalsele keskendunud ühiskonnas tuleb ette, kus lapsed tänavad selle eest, et neil on moodne telefon, äge äpp või lahe rula, kuid vanematega sel teemal vesteldes on võimalik ka seda mõttemustrit muuta, leides elust momente, mis ei ole enam nii asjade omamisele orienteeritud.
Enesearengu koolitustele spetsialiseerunud Edu Akadeemia üks asutajatest ja raamatu „12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma“ autor Roland Tokko ja tema elukaaslane Bret praktiseerivad tänulikkust samuti koos. Nad leiavad võimaluse teineteisega oma päeva hetki jagada ka siis, kui üks on ühes riigis ja teine teises – Skype on ju olemas.
Bret ja Roland jagavad tänulikkust vestlusvormis õhtuti. Bret: „Me anname teada vastastikku päeval kogetud headest asjadest. Kirja me üldiselt neid hetki ei pane, kuid kui ma mõned asjad olen vahel üles tähendanud, siis on suurepärane tagasi vaadates kogeda, kui palju mu elu on ägedamaks muutunud!“
Ka Rolandi ja Breti vestlusest tuleb välja järjepidevuse olulisus. Kahekesi on palju lihtsam seda teha – ühel on ikka meeles. See on peaaegu nagu hammaste pesemine – igapäevane harjumus, mis ei võta palju aega. Isegi kui õhtul hilja koju jõutakse, tehakse kiirelt ikkagi päevaemotsioonide jagamine ära – kasvõi lühemalt, aga ära seda ei jäeta.
Tänulikud ollakse nii uute asjade, aga ka igapäevaselt korduvate asjade üle. Bret: „On tõesti mingid asjad, mille üle oleme olnud pikalt tänulikud – näiteks teineteise ja oma hea suhte üle. On oluline, et need asjad ei muutuks iseenesest mõistetavaks.“ Roland toob enda poolt veel näite laulmisest: „Ma hakkasin üsna hiljuti laulma. Et seda hästi teha, pean iga päev hääleharjutusi tegema. Kuna aga mulle väga rutiin ei meeldi, siis ma pean end selleks ikka pisut sundima – ja kui ma need harjutused ära teen, siis saan õhtul ka selle eest tänulik olla, et suutsin laulmise fookuses hoida.“
„Kui teadlikult tänulikkusega tegelema hakkasime, siis silmasin positiivseid asju päeva jooksul korduvalt, sest tahtsid seda teisele õhtul jagada. Ja tähelepanu said ka pisikesed asjad – mõni hea toit, uus maitse, ilus ilm jne. Kui mõni päev on olnud raskem ja tuju ei ole eriti hea, siis jagamise hetkel su emotsionaalsuse nivoo tõuseb, sest positiivseid asju ei saa jagada halva tujuga. Tänulikkus justkui lahustab halva tunde ning toob teineteisele lähemale,“ toob Roland välja positiivseid aspekte.
Enda jaoks tule leida tänulikkuse jagamise sobiv viis – kirjuta või räägi, peaasi, et teed seda. Rolandi soovitus on eesmärgiks esialgu võtta 30 päeva: „Ühest hetkest saad aru, et see tekitab hea emotsiooni ning sa ei taha enam ära lõpetada. Kui tundub, et sa ei ole oma eluga rahul, siis võiksid tänulikkust proovida – sa kas lähed edasi vanaviisi või proovid midagi uut. Siinkohal on hea tuletada meelde Einsteini tõdesid. Esiteks ütles ta, et probleeme ei saa lahendada sama mõtteviisiga, millega sa selle probleemi tekitasid. Teine kuldne lause temalt oli see, et kui teed samu asju iga päev, aga püüad saada teistsugust tulemust, siis see on hullumeelsuse valem. Ja ilmselt paljud võivad kinnitada, et millele keskendud, seda saad ka oma ellu juurde – kui oled negatiivne, siis kuidas saab positiivsus su ellu tulla?“
Halbu asju juhtub ju ikka? Roland: „Muidugi ja juhtub ka edaspidi. Aga ma püüan juba esimestest hetkedest leida asju, miks ma jätkuvalt tänulik olen ja mida ma saan tekkinud olukorrast õppida. See annab parema tunde ja perspektiivi. Halb tunne on ju nagunii – sinu valik on, kas jääd sinna kauaks kinni või katsud kõike paremuse poole suunata. Väike aja mahavõtmine annab lisaks eelise, et esimese emotsiooni pealt olulisi otsuseid ei tehtaks.“
Mõned argised mõtted, kuidas tänulikkust avaldada – võta plaani üks või mitu, peaasi, et alustaksid.
- Kirjuta iga päev üles 3-5 asja, mille eest oled tänulik.
- Pane kirja 3 head asja, mis päeva jooksul sinuga juhtus.
- Kirjuta igal nädalal üles kolm positiivset asja, mis juhtus ja miks sinu arvates need asjad sinuga juhtusid.
- Räägi igapäevaselt oma lähedastele, mida sa nende puhul hindad ja väärtustad.
- Kirjuta või tee telefonikõne inimesele, kellele sa oled tänulik – tänu kellele on sinu elus midagi positiivset juhtunud või nad on sulle su elus muul moel olulised.
- Kingi nädalas aega kolmele inimesele, kellest hoolid – võta nendega ühendust.
Leia oma nädalast üles olukorrad, mis tundusid sulle ebameeldivate või muul moel negatiivsetena ning kirjuta üles, mida head nendest olukordadest õppisid või milline kasu neist sulle oli. Teadlased on leidnud, et negatiivsete olukordade positiivse(ma)teks mõtlemine toodab meis häid hormoone nagu dopamiin, serotoniin ja oksütotsiin.
Kirjutas: Kristel Ainsalu (eneseteostus.wordpress.com)
