info@eduakadeemia.ee
Kui tahad hästi uinuda ja välja puhata, peab õigesti toimetama terve päeva alates ärkamisest kuni õhtuni. Seda on küll keeruline teha, aga kes harjutab, saab sellega hakkama. Unenõustaja ja psühholoog Kene Vernik toob välja põhilised vead ja soovitused.
Inimesed lükkavad oma uneaega sageli edasi, lehitsedes näiteks veel hilisõhtulgi nutiseadmes veebilehti. See tekitab aga hommikuks süütunde, et ma ei suutnud ennast kontrollida, samuti oled siis seoses magamatusega päeva jooksul impulsiivsemad. Kui uneaega napib ja uni on ebakvaliteetne, puudub järgmisel päeval õige energia ja töö võtab rohkem aega.
Üks väga halb harjumus või isegi sõltuvus on sarjadefilmide vaatamine voodis, pahatihti vaadatakse une arvelt mingit lemmiksarja isegi mitu hooaega järjest läbi. Ja minnakse siis magamata tööle. Kui varasemalt oli voodi magamiseks ja seksiks, siis nüüd lesivad paarid käsikäes voodis ja vaatavad sarju. Muidugi pole see õige.
Nutiseadme ja teleri sinine valgus ja sealt tulev informatsioon mõjutab unehormooni tööd – see ei lase melatoniinil tekkida, aktiveerib ärkamishormoonid, tõstab meie kehatemperatuuri ja käivitab ärkamisprotsessi. Sageli öeldakse selle peale: „Pole hullu – võib ju hiljem magama minna ja hiljem ärgata!“ Ent me ei saa mängida teises ajas elamisega. Jah, alla 30-aastased võivad seda mõnda aega endale lubada, aga vanematel inimestel tekib nii unevõlg. Kui harjutame oma keha sellega, et olemegi pikali asendis nutiseadmes, hakkab organismis tööle unetuse mehhanism ja me treenime end kokkuvõttes sellise käitumisega ise unetuks, mis muutub peagi krooniliseks.
Enese sundimisest pole kasu
Kui lesite voodis ja ei suuda 15 minuti jooksul uinuda, tulge korraks voodist välja ja tehke 15 minutit midagi lihtsat ja automaatset, näiteks koristage või lugege raamatut. Sageli kipuvad unetud ja unerütmiga kimpus inimesed aegsasti voodisse minema, et saaks eriti varakult uinuda, kuid see lähenemine on samuti vale. Nii õpetate keha hoopis voodis ärkvel olema. Voodi on magamiseks!
Väga oluline ärkveloleku ja une tekke reguleerija on valgus. Päeval tuleks võimalikult palju viibida päevavalguse käes ja alles enne uinumist tuba pimedamaks keerata. Kahjuks on ka siin levinud kehvad harjumused, näiteks kodukontoris istutakse hämaras ja telerit vaadatakse pimedas, mis tähendab, et keha hakkab ennast juba enne voodisse saamist puhkeasendisse seadma. Muidugi on romantiline panna töölt tulles kella kuue ajal õhtul küünlad põlema, et rahulikult lõõgastuda, ent taas – nii sätib organism ennast unele. Ideaalne oleks, kui hakkate valgust vähendama järk-järgult umbes 1,5–2 tundi enne uneaega.
Klassikaline unehügieen ongi selline, et rahulik ja lõdvestunud olek saavutatakse 1–1,5 tundi enne magamaminekut. Mis puudutab söömist, siis süsivesikurikast ja rasvast toitu tuleks süüa tunduvat varem, sest kuigi täis kõhuga tundub mõnus uinuda, tekitab seedimisprotsess mikroärkamisi, lõhkudes unefaase. Eestlaste suur sõber on ka alkohol, mida juuakse sageli põhjendusega, et see on hea unetekitaja. Tegelikult mõjub see pikapeale vastupidi, tehes une kvaliteedi üha halvemaks.
On inimesi, kes tahavad end enne magamaminekut korralikult trenniga väsitada, ent see tõstab pulsi üles ja uni on rikutud. Parim aeg trenni jaoks on enne ja pärast lõunat, aga põhireegel on see, et enne on vaja uni korda saada ja siis tuleb alles trenn. Kindlasti ei tasu voodis kallimaga arutada päevaprobleemide ja konfliktide üle. Küll aga on hea 1–1,5 tundi enne magamaminekut rääkida oma päevast ja positiivsetest asjadest. Mida ilusamini me enne magama jäämist mõtleme, seda ilusam on meie ööuni!
