Juhi oma energiat, mitte aega

Kuidas päriselt puhata, hetkes olla ja eraelus ning tööl paremaid tulemusi saavutada? Selleks tuleb õppida aja asemel juhtima oma energiat, ütleb arengutreener ja coach Kristel Tuul.

Kas sul on olnud päevi, mil teed palju tööd, kuid õhtuks on tunne, et midagi pole tehtud? Samas on vahel nii, et asjad saavad mängleva kergusega valmis ja õhtul on energiat ülegi. Vahe tuleb sellest, kui hästi sa oma energiat juhtisid ehk kuidas sa juhtisid oma seisundit läbi keha, emotsioonide, mõtete ja keskkonna. Mõni tegevus annab energiat, teine võtab. Vähendades energiat võtvate tegevuste arvu jaksabki inimene rohkem. Ja kui oleme tegevuses nii füüsiliselt kui ka vaimselt, juhime oma emotsioone ning seisundit, saame rohkem tehtud. Energiajuhtimine on efektiivsuse allikas ja palju võimsam vahend kui ajajuhtimine!

Planeeri päev bioloogiliste rütmide järgi

Bioloogilised rütmid on ajaperioodid, mille põhjal rakud, organid ja süsteemid kehas töötavad alates seedimisest ja unest. Naistel on kolm, meestel kaks põhilist bioloogilist rütmi.

Naise üldist bioloogiat närvisüsteemist ja ajutegevusest kuni kopsutööni juhib 28–34-päevane menstruaaltsükkel, mis jaguneb neljast faasiks, kus tema energia ja olek muutuvad. Seega on mõistlik märkida need kalendrisse, et kohe näha, millal on energiat rohkem ja millal vähem. Pane ka kirja, kuidas sa ennast ühes või teises faasis tunned. Näiteks reeglina on rohkem energiat ovulatsiooni ajal, mil enesetunne on hea ja näonahk särab. Siis on parim aega suhelda, käia üritustel või küsida palgatõusu. Menstruaalfaasi ajal tahetakse enamasti pigem omaette olla, aga seejärel hakkab jälle energia voolama. Kui tsükli ajal kõvasti tööd ja trenni teha, võtab see organismilt topelt energiat ning kokkuvõttes läheb taastumiseks rohkem aega.

Teine bioloogiline rütm on 24-tunnine tsirkadiaan- ehk unerütm. Meie aju- ja närvitegevust juhivad melatoniin ehk unehormoon ja kortisool ehk stressihormoon. Kasulik on määrata ära oma unerütm, millal keha tahab ärgata ja magama minna. Unetüüpe on neli ning neid saab selgeks teha internetis näiteks Chronotype’i testi abil. Samuti võib proovida ilma äratuskellata hakkama saada, et keha looks ise unerütmi. Ära alahinda kehast tulevad signaale – keha annab ise märku, mida ta soovib. Uneteadlaste sõnul on unekvaliteedi parandamiseks kõige parem minna magama ja tõusta iga päev ühel ajal.

Kolmas bioloogiline rütm on ultradiaanrütm, mis on miniversioon tsirkadiaanrütmist. Siin peab teadma, et väga kasulik on teha iga 1,5–2 tunni tagant 7–20-minutiline paus, kusjuures pausi pikkusest olulisem on paus ise. Tööle keskendudes põletab meie keha hapnikku ning tõstab toksiinide taset. Pausid aga aitavad toksiine ja veresuhkru taset vähendada ning stabiliseerida, et suudaksime uuesti olla tõhusad. Ka aju vajab pausi, et töö ajal saadud info oma n-ö sahtlitesse panna ja uute teadmiste vahel ühendusi luua. Samuti aitavad pausid olla loovamad.

Hommikul ei tasu esimese asjana kohvi järele kätt sirutada

Energiahormoon kortisool on see, mis hoiab meid ärkvel ja tegevuses. Paraku eeldame, et peaksime ärgates olema kohe aktiivsed, ning meil on harjumus end üles äratada kohviga. Kohvi joomine hommikul esimese asjana teeb aga kehale karuteene, sest annab energiat, mida keha peaks ise tootma. Nii treenime oma keha olema laisk! Tegelikult on kehal vaja 1–1,5 tundi, et end loomulikul teel päriselt üles saada, nii et virgutamiseks ja kortisooli taseme tõstmiseks sobib paremini jalutamine või trenn.

Oma seisundi mõjutamine

Lisaks bioloogilistele rütmidele mõjutavad meie energiataset mitmesugused energiavampiirid: mõnele mõjub erakordselt väsitavalt kodune nõudepesu, teisele andmete tabelisse kandmine tööl, kolmandale esinemine… Enne kui hakkad oma nädalat vastavalt bioloogilistele rütmidele planeerima, vii läbi energiaaudit. Minul näiteks võtsid palju aega ja energiat kodused majapidamistööd, mille tõttu panime partneriga need kirja ja jagasime ära selle järgi, mis annab ja mis võtab ühe ja teise puhul energiat. Selgus, et minu vampiir on söögitegemine, nii et raskus langes mu õlult, kui olime toidukorrad omavahel ära jaganud.

Kui ikkagi peab tegelema energiat võtvate asjadega, siis esita endale kaks küsimust. Miks ma üldse pean seda tegema? Kui pean tegema, siis kuidas muuta see meeldivamaks ja energiat andvaks? Võib-olla saad vähendada nende asjade arvu, mis energiat võtavad (jagada näiteks teistele meeskonna- või pereliikmetele, kelle jaoks need pole ebameeldivad).

Vooseisund ehk kuidas endas supervõimeid esile kutsuda

Vooseisundiks kutsutakse seda tunnet, mis tekib, kui lähed millegagi nii kaasa, et ei märka ei aja kulgemist ega ümbrust. Ajataju kaob, sa voogad ehk kulged lihtsalt, ise seda märkamata. Vooseisund on meile igati kasulik, sest tõstab meie motivatsiooni, elukvaliteeti ja loob õnnetunnet. Leia tegevus, mis sind sellesse seisundisse viib. Minu jaoks on see näiteks ilukirjanduse lugemine: võtan enda arust pooleks tunniks raamatu kätte, ja leian siis, et tegelikult olen möödunud kolm tundi. 

Kui vooseisund tekib tööd tehes, võib inimene olla kordi efektiivsem. Vooseisund tõstab uuringute järgi loovust ja kiirendab õppimisvõimet. Selleks tuleb aga esmalt leida tegevus, mis väga meeldib, milles on uudsust, põnevust, veidi riski, aga samamoodi mõjub ka muusika kuulamine või õppimine. Vooseisundi eelduseks on see, et sulle meeldib teha seda, mida sa teed, ilma et sul oleks saavutusvajadust.

Kuidas luua vooseisund?

1. Mõtle läbi, mis see on, mis sinus kirge ja uudishimu tekitab.

2. Keskendu, päriselt. Selleks võib näiteks kasutada 8D-muusika abi.

3. Kasuta oma energiat õigesti. Vooseisund on üks lahendus läbipõlemise vastu.

Kristel Tuul on energiajuhtimise coach ja koolitaja, kes keskendub oma igapäevatöös ambitsioonikatele naistele aidates neil suurema kergusega oma eesmärgid saavutada. Ta läheneb naiste eesmärkidele holistiliselt ja teaduspõhiselt, aidates neil panna enda mõtteviisi, keskkonna ja keha enda heaks tööle.