Füüsiline ja vaimne tervis käivad käsikäes

Oktoober on vaimse tervise kuu, kuid kas see tähendab, et ainult siis peaks enda vaimse tervise eest hoolitsema? Kindlasti mitte. Vaimne tervis on vähemalt sama oluline kui füüsiline, võib-olla isegi olulisem. Õnneks käivad need kaks käsikäes.

Vahest oled kuulnud lauset, et kui keha liigub, siis aju puhkab. See ei ole vaid sõnakõlks ja peab 100% paika. Paraku seisame täna silmitsi probleemiga, et inimesed ei liiguta end nii palju kui peaksid. Põhjuseid mitte liigutamiseks leiab alati: pole piisavalt aega, jaksu ega viitsimist, et pärast töö- või koolipäeva eraldi liikuma minna. Tihti ununeb seos füüsilise aktiivsuse ja vaimse heaolu vahel.

Inimene on tervik, jättes unarusse füüsise, kannatab vaimne ja vastupidi.

Mis iseloomustab head vaimset tervist?

• Tunned end oma kehas hästi, võimetes kindlalt ning oled õnnelik.
• Tunned, et oled väärt kõike head, mis sinuga juhtub.
• Tuled toime raskustega, mis su teele satuvad.
• Tunned seotust ja kuuluvustunnet oma kogukonna ning ümbritsevaga.
• Tunned, et sul on oma elu üle kontroll ning otsustusvabadus.
• Tunned, et sinust peetakse lugu ja et sul on elus eesmärk.

5 viisi, kuidas liigutamine teeb head sinu vaimsele tervisele.

1. Lühikesed igapäevased kõnnakud parandavad sinu enesetunnet. Isegi 15-minutilisest jalutuskäigust piisab, et parandada inimese enesetunnet. Inimene tunneb pärast jalutuskäiku lõõgastust ning ühtlasi paraneb ka tuju.
2. Treening teeb imesid sinu enesehinnanguga. Siinses uuringus pandi osalejad kuueks kuuks kindlat treeningkava järgima. Enne kava alustamist küsiti uuringus osalejatelt küsimusi, mis puudutasid nende enesehinnangut, arvamust iseendast ja oma füüsilisest ning vaimsest võimekusest. Pärast kuut kuud esitati samad küsimused uuesti ning vastused olid märksa positiivsemad. Kuue kuuga oli kasvanud nii inimeste subjektiivne hinnang iseendale ja laias laastus oldi endaga palju rohkem rahul.
3. Füüsiline aktiivsus vähendab stressi ja ärevust. Füüsilisel aktiivsusel on kahte moodi positiivne mõju. Esimene neist on juba pikemat aega teada, et trenn aitab koheselt stressi vastu: teed trenni, väheneb stressihormooni ehk kortisooli tase kehas. Tuleb välja, et regulaarne treening ja liigutamine aitab luua ka pikaaegset kaitset stressi vastu. See tähendab, et regulaarselt trenni tehes ei teki sul samal määral stressi tunnet. Kui see tekib, siis tulevad füüsiliselt aktiivsed sellega paremini toime.
4. Trenn ja füüsiline aktiivus hoiab ära vanemas eas vaimsete häirete tekke. Leiti, et hoides end füüsiliselt aktiivsena ja aju stimuleerituna, teed endale head vanemas eas, kui kognitiivsed võimed loomult langema hakkavad.
5. Füüsiline aktiivsus parandab elukvaliteeti neil, kes maadlevad vaimse tervise probleemidega. Regulaarne trenn ja liikumine aitab leevendada depressiooni ja ärevuse sümptomeid. Lisaks paraneb liigutades tuju, elatakse enam hetkes, suureneb tähelepanuvõime ja paraneb uni. Lisaks aitab trenn parandada elukvaliteeti tänu trenniga kaasnevate sotsiaalsete sidemete loomisele, sihipärase ajakasutusega ning eesmärgipõhise tegevuse läbi.

Kokkuvõttes, põhjuseid positiivse liikumisharjumuse tekitamiseks on meeletult. Regulaarselt liikudes investeerid tegelikult iseendasse.