Teadlikult õnnelik mina avasaates saime teada:
- kus Krista Lensin vahepeal olnud on;
- kuidas toime tulla ärevusega ning vabaneda muretsemisest;
- miks on oluline märgata enda sisekõnet ja muuta see toetavaks ja positiivseks;
- millised põhilised mured täna inimestel on;
- kuidas Teadlikult õnnelik mina (TÕM) kogukond üldse alguse sai.
TÕM kogukonna platvormil toome igakuiselt sinuni sarnastel teemadel sisu ja külalisi.
Avasaate salvestust on võimalik vaadata SIIN.
Kas oled vahel tundnud, et siht on kadunud, sind ei vajata ning tulevikule mõtlemine hirmutab? Tea, et sa ei ole üksi! Just tänases olukorras on muretsemine, ärevus ja depressioon järjest suurenenud. Väga palju saab aga enda heaks ise ära teha. Depressioonis olles võib osutuda keeruliseks teada, kuidas täpselt edasi minna. Oma muredest rääkimine nõuab julgust, kuid on ülioluline!
TÕM kogukond ongi peamiselt sel eesmärgil loodud, et aidata keerulises olukorras olevaid inimesi. See on hea võimalus õppida teiste kogemuslugudest ning leida endale sobiv nõuandja. Meil on olemas spetsialistid nii ida- kui läänemeditsiini maailmast – päris inimesed päris kogemustega, kes oskavad anda just sinule vajalikku nõu. Sa ei pea selleks ise uksi kulutama ega järjekorras ootama – saad hoopis viibida omale turvalises keskkonnas.
Krista Lensini kogemuslugu
“Kogu aeg oli meeletu elutempo peal ning ei olnud üldse enam aega tunda oma päris tundeid. Pidevalt toimus näitemäng, et kõik on hästi, pidin olema särav ja rõõmus, kuid tegelikult oli olukord kaugel heast. See kõik viis läbipõlemiseni, sest olin valetanud nii endale kui kõikidele teistele enda ümber. Ma ei saanud näidata oma tegelikke tundeid ja maskid olid ees.
Kui mind koondati, vabanesin lõpuks neist maskidest, misjärel pääses valla tohutu süütunne. Hakkas peale igapäevane halastamatu enese süüdistamine ja piitsutamine. Tundsin end täiesti kasutuna. Kogu see “glamuur” oli olnud täielikult võlts ja see polnud tegelikult isegi kellelegi oluline.
Mäletan meeletut häbi- ja väärtusetuse tunnet, lisaks tohutud süümõtted oma lapse ees. Sealt edasi tulid mure, paanika- ja ärevusehood. Oli teadmatus edasise suhtes. Algas väga kiire allakäik.
Lahendus tuli hetkel, mil läksin Rännakuteraapiasse ning hakkasin tegelema kõigi nende negatiivsete kogemustega. Võib öelda, et ma lihtsalt väsisin ära sellest lõputust süüdistamisest – ei jaksanud seda koormat enam kanda.
Kergem hakkaski siis, kui lihtsalt lasin kõigest lahti ning sain aru, et tegelikult on kõige olulisem mul ju alles – tütar, elukaaslane, sõbrad ja vanemad.
Tean nüüd, et enesesüüdistamine viib ainult allakäigutrepist alla. Vahel võib lahendus olla väga lihtne – aktsepteerimine. Sellest hetkest algas minul pöördumine ja paranemine. Tuleb õppida minna laskma ja usaldama, et kõik saab korda. Ükskõik, kui halvasti ka ei oleks, see läheb mööda.”
Füsioterapeut Helina Kalda: kuidas ja miks Teadlikult õnnelik mina kogukond alguse sai
Väga paljudel on tegelikult sarnased algprobleemid. Tihti anname oma tervise eest vastutuse ära arstidele ja kaotame ise kontrolli. Kõige paremaid tulemusi annab aga just ise otsimine ja leidmine. Sellise lähenemise võtame ka TÕM kogukonnas. Meie suuname ja inimene ise hakkab märkama, mis probleem tal on. Harmooniline kombinatsioon lääne- ja idameditsiinist.
Alati paluge abi ja ärge jääge üksi! Oluline on hakata märkama ja mõistma, mis on su sisemised probleemid. Kõige tõhusam on personaalne lähenemine.
Kliiniline psühholoog Triinu Niiberg-Pikksööt: Kuidas ärevust vähendada ja muretsemisest üle saada
Mis vahe on depressioonil ja läbipõlemisel ning kuidas saaks neid teadlikult ennetada?
Me keegi pole kaitstud ise läbipõlemise või mõne lähedase pereliikme depressiooni eest. Depressioon on haigus, kliiniline seisund ja midagi enamat kui lihtsalt halb tuju. Depressiooni korral tekib raskus igapäevase eluga toimetulekul ning kaob lootus tuleviku suhtes. Inimene võib olla täiesti põhjuseta väga kurvameelne või hoopis väga kergesti ärrituv. Energiatase kukub märkimisväärselt ja töövõime väheneb. Võib kaasneda ka ärevus. Depressioon vajab alati ravi – see ei lähe lihtsalt iseenesest ära. Mida kauem ravi edasi lükata, seda raskem on hilisem ravi. Selleks, et “august” välja tulla, on reeglina spetsialisti abi vaja.
Läbipõlemine võib tekkida meil kõigil. See saab alguse näiteks sellest, kui tööalased nõudmised on pikka aega olnud liiga kõrged ning me ei suuda nendega toime tulla. Töövõime väheneb drastiliselt ja see võib toimuda äkitselt. Võib minna kuid või aastaid enne, kui oleme võimelised jälle uuesti tööd tegema. Mõnel juhul kaasnevad läbipõlemise tagajärjel tõsised vaimse või füüsilise tervise probleemid, mis ei kipugi enam kaduma.
Mida siis selle vastu teha? Kuidas neid seisundeid ennetada?
Hoia iseennast. Ole enda suhtes kannatlik ja heatahtlik. Luba endal puhata. Oluline on tervislik eluviis. Küsi abi. Abiküsimine on tugevuse tunnus.
Paar head nippi, kuidas muretsemine lõpetada:
Kõigepealt proovi märgata oma muretsemist. Kui tuvastad end muretsemas, siis küsi endalt: “Mida ma just praegu mõtlesin? Kas see mõte on tõsi? Kas see mõte on mulle kasulik? Kas see aitab mind praegu?” Seejärel asenda see mõne kasulikuma mõttega.
Märka “peab” mõtlemist. Asenda sõna “peab” sõnadega “on vaja”, “tahan”, “suudan”, “valin”… “Peab” sõna on türann, mis sunnib, aga ei motiveeri. Ole enda suhtes leebem ja heatahtlikum ning elamine muutub palju meeldivamaks.
Lahendusnõustaja Tia Kuusk: Kuidas märgata oma sisekõnet ja muuta see toetavaks ning positiivseks
Sisekõne on justkui mõtetevoog. See võib olla ennasthävitav: süüdistav ja mahategev, kuid võib olla ka toetav, tunnustav ja julgustav. See, milliseid mõtteid me parajasti mõtleme, oleneb meie seisundist. Kui meil on hea olla, on meil toetavad mõtted. Kehvas seisundis on ka mõtted ja sisekõne väga negatiivsed.
Võrdlusena võib veel tuua, et sisekõne on justkui kotitäis seemneid, mida me ise mulda külvame. Siin toimib põhjus-tagajärg seos. Kui oleme teadlikud sellest, mida mõtleme ja milline on meie sisekõne, saame seda ise reguleerida ning selle tagajärjel ka muuta oma kogemust.
Sisekõne saab alguse lapsepõlvest – sellest, mida oleme kuulnud, näinud, kogenud. Enamasti võtame selle üle oma vanematelt ning teistelt autoriteetsetelt isikutelt. Kui vanemad meid kritiseerivad, siis võtame selle automaatselt omaks ning varsti hakkame samu asju endale ütlema. See mõjutab meie uskumusi, tõekspidamisi ja hoiakuid. Vastavalt nendele uskumustele kujunevad meie mõtted ja emotsioonid.
Uskumus > mõte > tunne > käitumine > tulemused (ringne süsteem).
Kui laseme sisekõnel autopiloodina toimida, siis me ei panegi oma mõtteid, emotsioone ja käitumist tähele.
Kuidas hakata sisekõnet märkama?
Tihti märkame enne emotsiooni ja alles siis sisekõnet. Tihti süüdistame kedagi teist. See, kellel on süütunne, hakkab teisi süüdistama. Kui märkame end kedagi süüdistamas, on selle põhjuseks allasurutud süütunne. Kui emotsioon on märgatud, siis ei tohi seda hakata alla suruma, muidu salvestub see rakumällu ja hakkab varem või hiljem terviseprobleeme põhjustama. Märka, teadvusta ja tunnista oma emotsioone! Alles siis saab hakata midagi muutma.
Kuidas negatiivset sisekõnet muuta?
Tee see tunne ümber või kasuta erinevaid tehnikaid, mis aitavad nendega toime tulla (NPA, NLP, rännakumeetod, Teadliku muutumise kunst). Nagu enne öeldud – mõtted saavad alguse uskumustest ja veendumustest. Ei ole kasu sümptomitega tegelemisest. Kui suudame ümber pöörata oma uskumuse, siis muutuvad ka automaatselt mõtted, tunded, käitumine ning tulemused.
Hävitavad mõtted tekitavad allakäiguspiraali. Põhjas olles on hea võimalus vaadelda, kust või miks see on tekkinud – saame jälile algpõhjusele ja siis on võimalik hakata ülespoole ronima.
Kõigel on just selline tähendus, nagu sina sellele annad, ja seda tähendust saab ise muuta. Pole head ega halba, on see, mille sina valid.
Kui sa vaatled oma mõtteid, tundeid, käitumist ja tulemusi, siis saad anda stoppkäsu ja hakata neid muutma. Muuta saab seda, mida oled teadvustanud ja iseendale tunnistanud. Kõigepealt on vaja oma mõttevoogu märkama hakata. See, mis sinu peas toimub, loob sinu reaalsust. Kui sa ei ole sellest teadlik, siis juhib see automaatselt sinu elu. Proovi olla kohal ja teha vaid ühte asja korraga.
Kõike on võimalik muuta, aga see on pikk teekond. Ära nõua endalt kiireid tulemusi. Teekond on küllaltki pikk, aga tunneli lõpus on see-eest väga ere valgus.
Miks on see kogukond vajalik ja oluline?
Probleemidele on olemas väga erinevaid lahendusi ning iga asi ei sobi ühtviisi kõigile. Selles kogukonnas on aga valikuvõimalusi. Kui sulle üks nõuandja ei sobi, saab alati valida kellegi teise. Pea meeles, et kõige rohkem saad sa ise ära teha.
Koos on siiski alati lihtsam. Kui sa mõtled, et saad üksi hakkama, siis hakkad sellega endale ehk hoopis auku kaevama.
Kokkuvõtteks vana tõde – kui sa muudad iseenda elu paremaks, hakkab see mõjutama ka sinu lähedaste elusid positiivses suunas.
Autor: Argo Luigas