Kuidas oma elus erinevate rollide vahel tasakaal leida

Teadlikult Õnnelik Mina veebiseminaril rääkisime mindfulness´i koolitaja ja endise näitleja Loore Aaslav-Kaasikuga sellest, mis on teadvelolek ja kuidas seda igapäevaelus kasutada. Lisaks jagas Loore oma kogemust, kuidas ta näitlejana „läbi põles“ ning kuidas avastas enda jaoks kognitiiv-käitumisteraapia ja teadveloleku praktikad.

Miks on teadveloleku praktika vajalik?

Teadveloleku praktika on hea viis oma elu sihipärasemaks mõtestamiseks ja toetamiseks ning olemaks õnnelikum, tervem ja terviklikum. Lühidalt öeldes on selle eesmärk endale teadvustada, kuidas toimida kõige tervemalt. Et seda paremini teha, on oluline vastata kahele küsimusele: “Kes ma olen?” ja “Mida ma tahan?”.

Kuidas me päeva jooksul erinevaid rolle etendame?

Need kaks küsimust “Kes sa oled?” ja “Mida sa tahad?” määravad ära rollid, milles me viibime. Erinevates olukordades etendame erinevaid rolle. Igal rollil on oma soovid. Sageli ei käitu me mõnes olukorras selliselt, nagu tahaksime, vaid nii, nagu arvame, et on sellele rollile kohane. Tihti ei märkagi me neid rolle, mis meil on, ning kui neid saab korraga järsku liiga palju, muutub see koormavaks. Oluline on teadvustada üleminekuid erinevate rollide vahel ning vahepeal eelmised hetked ära puhastada.

Kuidas rolle paremini teadvustada ja üleminekuid sujuvamaks teha?

Kõik algab otsusest. Vaja on olla teadlik sellest rollist, kus sa hetkel oled. Inimene nimelt ei jaksa võtta üle 3-4 rolli korraga. Kui rolle on liiga palju, hakkab see väga kiiresti väsitama. 

Selleks, et oma rolle paremini märgata, tee endale päevakava ja mõtle juba ette, millised olukorrad sind ees ootavad. Et üleminekuid sujuvamaks saada, planeeri erinevate rollide vahele pause ja võta aega kohanemiseks. Tee enne järgmisesse rolli minekut kohaloleku kontroll (check in) ning too tähelepanu sellele, kus sa hetkel oled, mis su hingamisega toimub, millised aistingud su kehas on. Mõtle, mis tajusid sa hetkel tunned – ole täielikult kohal. See aitab tulla praegusesse hetke ning mineviku pagasit järgmisesse olukorda mitte kaasa võtta. 

Kuidas teha mitut projekti korraga nii, et ennast ära ei kaotaks?

Ära tegele mitme asjaga samaaegselt – keskendu ühele! Paremat fookust aitavad saavutada mindfulness'i praktikad, et tähelepanuga praeguses hetkes püsida. Sellega treenid oma otsmikusagarat, mis juhib keskendumist ja otsuste tegemist. Anna teadlikult sellele aju osale ülesanne tegeleda vaid ühe asjaga korraga ja olla täielikult kohal. 

Keskendu nendele asjadele, mis on olulised. Käitu vastavalt oma väärtustele ja missioonile. Kui väärtused on paigas, siis see aitab tunduvalt lihtsamalt otsuseid langetada. Jälgi, et su tegevused ja tõekspidamised oleksid kooskõlas.

Kuidas läbipõlemist ära tunda ja seda ennetada?

Inimesi on kahte tüüpi: ühed, kes püüavad iseenda oskusi arendada ja seeläbi rohkem saavutada, ning teised, kelle strateegiaks on välist enda poole meelitada. Võrdleme ennast tihti teistega, see aga lükkab meid pigem välise saavutamise teele. Tervislikum on lähtuda iseendast ning laiendada oma oskustepagasit.

Läbipõlemine algab sellest, kui sa ei tea enam, mida ja milleks teed ning kes oled. Kui sihti enam pole, siis hajub ka elu mõte. Teekond depressioonini algab enamasti stressist, mis väga pikalt kestes muutub lõpuks läbipõlemiseks.

Oluline on õppida abi küsima. Kui su hing on katki, siis palu abi ja ära tee oma valu tühisemaks. Depressioon vajab professionaalset sekkumist. Võta aeg maha. Enda abist ilma jätmine on halvim lahendus. Abi on tegelikult olemas. Kõik algab otsusest teha muutus. Abi küsimine ei ole nõrkuse, vaid tugevuse ja julguse tunnus.

Tihti ei küsi inimesed abi seepärast, et nad on kunagi teraapiat proovinud, aga konkreetne terapeut ei sobinud neile ning nad loobusid. Ka järjekorrad spetsialistide vastuvõtule võivad olla väga pikad. Sellepärast ongi loodud Teadlikult õnnelik mina kogukond, kust abi on võimalik saada suhteliselt kiiresti ning ilma, et peaks kuskile minema.

Mis on mindfulness, kuidas sellega alustada ja milliseid harjutusi teha?

Teadveloleku praktikad käsitlevad teadlikkust ning võimet olla käesolevas hetkes. See tähendab tahtlikult oma tähelepanu suunamist – mina ise suunan tähelepanu kindlatele elementidele, mida mina ise valin. Näiteks hingamisele. Seda on võimalik teha igal suvalisel ajahetkel, sest hingamine on sul alati kaasas. 

Alguses võib see olla suhteliselt võõras ning seetõttu oleks hea võtta juhendaja. Kohalolekut on vaja pidevalt treenida, et see loomuomasemaks muutuks. Mindfulnessil on erinevad suunad, mille seast saab valida just endale sobivaima. Erinevatele inimestele toimivad erinevad asjad. Ühel hetkel hakkab sobivate praktikatega tegelemine muutuma vastupidavuseks, mis aitab depressiooni ennetada ja ennast selle vastu tugevdada – siis ei lange enam nii kergesti masendusse tagasi.

Siinkohal üks harjutus enda toetamiseks: istu väärikalt. Sinu keha on sinu tempel – kehahoiakust sõltub ka sinu enesetunne. Nüüd vaata ja jälgi oma hingamist. Ütle endamisi: “Mina hingan sisse, mina hingan välja.”. Jälgi tekkivaid aistinguid kehas. Kus sa seda hingamist kõige rohkem tunned (ninasõõrmetes, rinnus, roietes, kõhus…)? Oluline on lihtsalt harjutada tähelepanu kohaletoomist. Niipea, kui tähelepanu hajub, proovi see lihtsalt leebelt tagasi tuua. See alandab stressitaset kohe, sest toob sind praegusesse hetke. Ärevus tekibki peamiselt sellest, kui oleme oma mõtetega kuskil tulevikus ja muretseme tulevikus saadava valu pärast.

Kuidas oma vajadusi lähedastele kommunikeerida?

Oluline on heasoovlikkus iseenda suhtes. Küsi endalt: “Mida ma praegusel hetkel vajan?”. Kui sa tunned, et sul on seda vaja, siis sellest algabki muutus. Väga oluline on oma vajadustest rääkida ja õppida ka teiste vajadusi kuulama. See pole kuigi lihtne ning vajab samuti harjutamist.

Teadmatus tuleviku ees on paljudel hetkel väga suur ja see tekib ärevust. Mida aga selle osas ise ära teha saaks? Üks põhimõte on selline: teadvusta, et meil kõigil on vähemalt kord poole aasta jooksul mõni stressirohke olukord. See on tavaline. Proovi vahet teha asjadel, mida sa ise saad muuta ja mida mitte (nt ilm, liiklus, teiste inimeste tunded, valikud, käitumine ja mõtted). Keskendu esimestele ning proovi suhtuda rahulikumalt asjadesse, mille üle sul kontroll puudub. Muuta saab vaid enda mõtteid, valikuid, suhtumist, käitumist ja tundeid. Aktsepteeri, et olukord lihtsalt on hetkel selline, ja keskendu parem sellele, kuidas endaga paremini toime tulla.

Veel üks harjutus: tasakaalu hoidmine. Seisa ühel jalal (joogas puu harjutus). See aitab kahte ajupoolkera paremini kokku tuua.

Läbipõlemise esmased tunnused võivad olla näiteks stress (tavaliselt kõige esimene sümptom), meeleolumuutused, motivatsiooni kadumine, endas kahtlemine, sihi puudumine, rahutute jalgade sündroom, higistamine. Tee check-in‘e.  Jälgi oma und (mitu korda öösel üles ärkad, mitu tundi magad jne. Siinkohal ka üks raamatusoovitus: “Why we sleep” autoriks Matthew Walker). Ole tark ja kuula ennast heasoovlikult.

Seedimine võib mõjutada väga palju vaimse tervise tasakaalu, mistõttu on soolestiku tervis ülioluline. Üle 60% meie immuunsüsteemist asub seal. Arvatakse, et enamik vaimse tervise probleeme algabki tegelikult soolestikust. Raamatusoovitus: “Võluv soolestik. Kogu tõde alahinnatud elundi kohta” autor Giulia Enders.

Muideks, Teadlikult õnnelik mina kogukonnas saab olema kaks toitumisterapeuti, kes seda teemat põhjalikumalt lahkama hakkavad!

PAUSI tegemine on imeline väike praktika, mida saab igapäevaselt ja kõikjal harjutada.

P – peatu.

A – ahmi õhku (hinga sügavalt sisse-välja).

U – uuri ja ole uudishimulik kõige suhtes, mis on sinu ümber ja ka sinu sees. Lihtsalt märka! Too nendele asjadele oma tahtlik suunatud tähelepanu.

S – suuna oma tähelepanu tagasi sellele, mis sul pooleli oli.

Tunneta lõpetatust: võta asjad kokku, lõpeta ära ning pane kõrvale.

Autor: Argo Luigas