info@eduakadeemia.eeHuman Design ehk inimdisain on mudel, mille abil saame vaadata ennast täiesti ausalt ja igasuguse filtrita ning õppida seega elama iseendana. Muusik ja laulja Sissi Nylia Benita ütleb, et tegemist suurepärase süsteemiga, mille abil igaüks leiab oma viisi, kuidas saavutada rahulolu.
„Enamasti panevad inimesed end nii-öelda kasti sisse, seades endale ranged raamid, kuidas nad peaksid elama, kes olema ja kelleks saama. Meile on aga sündides kaasa antud meie loomus, täiesti unikaalne disain ja ka oma otsuste tegemise strateegia. Selleks et elada iseendana ja iseendale, tuleb õppida usaldama oma sisetunnet ja otsuseid nii, et ei lähe iseendaga vastuollu. Ainult nii saab elada tõesti õnnelikku elu,“ ütleb Sissi.
Kui inimese iseloom ja käitumismustrid muutuvad ajapikku, siis inimese disain ei muutu kunagi, vaid see kinnistub sündimise hetkel. Keha teab ise, mida ta vajab selleks, et õnnelikuna funktsioneerida. „Mul on olnud probleeme enese väärtustamisega. Nüüd ma tean seda ning ei luba ühel kiiksul enam oma elu nii palju juhtida,” toob Sissi näite. Inimdisaini teema tundmaõppimine muutis tema elu tundmatuseni, nagu ta ise ütleb. „Elasin sellist peaks-elu, pidin tegelema väga palju oma mentaalse ja ka füüsilise tervisega. Esimene kliiniline depressioon oli mul juba 12-aastasena. Ühel hetkel õppisin sümptomeid leevendama, aga unistus oli jõuda selleni, et mul ei tekikski enam neid. Tahtsin trenni teha, olla terve ja õnnelik olla!”
Inimese elu ei pea olema raske, lisab ta. „Me ei pea tegema asju, mis meile ei meeldi. Mina otsustasin minna teekonnale, et saada teada, kes ma olen. Veidi rohkem kui aasta tagasi küsis üks sõbranna, kas ma olen kuulnud human design’ist. Ma polnud, aga tundsin kohe, et see on minu jaoks õige meetod. Kõik küsimused, mis ma endale esitasid, said vastuse. Tegelikult oli mu keha saatnud mulle tugevaid signaale, et ma ei ela enda elu – sellest läksid mu keha ja meel katki. Kui hakkasin ennast tõesti kuulama, said korda ka need asjad, mille puhul arstid ei suutnud mind aidata. Usaldan ennast, olen terve, liigun, olen sportlik, teen armastatud tööd ning mind ümbritsevad armastavad inimesed.”
Sissi astus pea ees tundmatusse ning tegi julgelt tähtsaid otsuseid. Lõpetas töösuhte, mis tõi küll raha sisse, aga ei olnud tema jaoks. Lasi lahti inimestest ja hakkas seisma oma jalgadel. „Vabastasin sellega ruumi uutele asjadele. Põletasin sisuliselt kõik maha ja alustasin otsast peale. Muutsin kogu oma elu inimdisaini süsteemi järgi ja see tõesti toimib. Olen saanud aru, et kui üks asi meie elus on tasakaalust väljas, mõjutab see kogu elu,” jagab ta.
Inimdisain jaguneb viieks energia- ehk auratüübiks. See määratakse inimese täpse sünniaja ja –koha järgi (https://www.myhumandesign.com). Aura tähendab elektromagnetvälja, mis on kolme meetri ulatuses inimese ümber. Auratüübi määramine näitab, kuidas inimene iseenda, teiste ja maailmaga suhestub; mis on tema jaoks oluline ning milline inimene ta on.
Viis põhitüüpi
- Generaatorid on loojad ja töötegijad, kes genereerivad energiat nagu päikesekiired ning toovad sära ka teistele auratüüpidele. Aga ainult siis, kui nad teevad neid asju, mida siiralt armastavad ning teha tahavad. Generaatorid peavad lihtsalt jälgima, et nad oleksid õnnelikud – ja nende elu hakkab voolama.
- Projektorid on uue ajastu tüübid. Nad kasutavad oma energiat väga tõhusalt ning annavad teistele suurepärast nõu, kuidas jõuda punktist A punkti B. Projektoritel on vaja palju puhata ja nad peavad suunama oma energiat õigetesse kohtadesse. Samuti vajavad nad rohkelt tunnustust.
- Manifestorid on tõrjuva elektrimagnetväljaga, nemad vajavad teistest rohkem oma ruumi. Nad on julged asju algatama, neil tulevad hullumeelsed ideed ja nad viivad need ka ellu. Nendegi jaoks on puhkamine väga oluline.
- Manifeseerivad generaatorid on tulnud siia maailma elu maitsma. Nad teevad oma elus palju erinevaid asju, toovad maailma päikest, armastust ja uusi lahendusi. Nende puhul on normaalne, et nad hüppavad pidevalt ühest tegevusest teise ja alustavad muudkui uute asjadega.
- Reflektorid on meie maailmas nagu veidi tulnukad. Nad võtavad palju enda sisse ja peegeldavad teistele välismaailma, nii et nende kaudu näeme, kuidas meil üldiselt läheb. Neid on maailmas kõige vähem. Reflektorid peavad õppima tunnetama oma keha – kui keskkond või inimesed ei tundu õiged, tuleb ennast eemal hoida.
Mida nende teadmistega peale hakata? „Esiteks ei ole ükski tüüp parem kui teine. Meid õpetatakse vahel, et justkui on, ja seetõttu oleme ehk kadedad nende peale, kellele on siin elus määratud teised eesmärgid. Tegelikult ei sõltu inimese väärtus sellest, kui palju ta jõuab midagi ära teha, kogu aeg ei pea tegutsema. Human design õpetab, et asjade poolelijätmine või see, et sa üldse mõnega ei alusta, ei ole halb, kui nii on sulle omane,” ütleb Sissi. „Mõni teeb otsuseid kõhutunde järgi, teisel on vaja peegeldust. Aga oluline on see, et me teeksime oma otsused ise, mitte teiste mõjul. Teame seda ju sisimas, aga see süsteem annab meile justkui kinnituse. Samamoodi valime ka ise oma ellu inimesed.“
Autor: Gerli Ramler
