7 põhjust, miks enamik inimesi ei saavuta finantsvabadust

„Mul on olnud fantastiline võimalus vaadata teiste inimeste rahakotti, nimelt nende rahaseisu, kellega olen koolitustel kohtunud, ja mulle on silma hakanud korduvad vead,” ütles investor ja koolitaja Kristi Saare.

1. Inimesed ei hakka pihta!

Esimene samm on teha otsus, et nüüd ma alustan. Olen koolitustel näinud viis aastat järjest samu inimesi ja kui küsin, mida nad on jõudnud selle ajaga ära teha, tuleb vastuseks, et nad ei ole veel leidnud perfektset investeerimisvõimalust! Ühegi investeeringuga ei saa olla 100% kindel, et see on ideaalne. Samamoodi võib jääda ootama lotovõitu. Mitte keegi ei hooli sinu rahaasjadest nii palju kui sa ise. Ja kui sa ise pihta ei hakka, ei juhtu midagi.

2. Väikesed sammud

Eesmärkide seadmine olgu mõistlik ja edasi tuleks astuda väikeste sammudega. Kahjuks meile koolis eesmärgistamist eriti ei õpetata, aga oluline on teada, et eduelamus toimub pisikeste tükkide haaval. Absurdsel tulevikuvaatel ei ole mõtet, sest liiga kõrged ootused tõmbavad motivatsiooni alla.

3. Ülehinnatakse teadmisi ja alahinnatakse distsipliini

Inimesed hindavad tugevalt üle teadmiste ja tarkuse hulka, mis nende meelest ühel investeerijal peaks olema, ning alahindavad tuima distsipliini osakaalu. Maailmas on ilmunud tuhandeid investeerimisraamatuid ja sageli arvatakse, et enne magistrikraadi ei tasu proovidagi. Minul on näiteks humanitaarharidus ja ma leian, et see on okei, kui inimene ei oska peast tootlust arvestada. Mõni ütleb, et ta ei saa investeerida, sest ta ei oska tulu deklareerida. Aga tal ju polegi veel seda tulu, mida deklareerida! Palju olulisem ja samas ka keerulisem on panna iga kuu stabiilselt raha kõrvale. Tuim distsipliin tähendab, et sa tegeled oma rahaasjadega. Ei ole hea punaseid numbreid iga päev vaatamas käia, kuid siiski tasub märkida kalendrisse aeg, mil keskendud konkreetselt oma rahaasjadele, et seal ei toimuks liiga suuri üllatusi.

4. Rahaasjad ei eksisteeri vaakumis

Ei ole nii, et meil on elu ja meil on rahaasjad. See on tervik. Selleks et suudaksime aga kõikide asjadega tegeleda, peab meil endal olema hea. Sageli öeldakse, et alusta säästmist kulude ülevaatamisest ja toidunimekirjast, ent mis siis, kui tegemist on kurnatud üksikemaga, kellel ei jää pere ja töö kõrvalt selliseks planeerimiseks füüsilist aega ja ajuenergiat? Sel juhul ikkagi lõpuks miski rebeneb: läheb katki suhe, tervis halvemaks, motivatsioon kaob vms. Kuna raha mõjutab tugevalt meie elu kõiki aspekte, peab kogu elu olema tervikuna tasakaalus.

5. Investeerimises on spikerdamine okei

Vaata ringi – kas inimestel sinu ümber on hea meel, kui sul läheb rahaliselt hästi ja sa tahad oma elu paremaks muuta? Väga demotiveeriv on tegutseda, kui sind ümbritseb negatiivne energia ja tagasiside. Tegelikult ei tähenda ju minu investeerimine seda, et ma võtan kelleltki raha ära, vaid see võiks olla eeskujuks. Mida paremini minul ja sinul läheb, seda õnnelikumad me kõik oleme. Ela teiste õnnestumistele kaasa, nii tõmbad head energiat enda poole. Paraku kehtib ka vastupidine.

6. Vali fookust, kuhu oma energiat panustada

Sageli kipuvad inimesed keskenduma pisiasjadele, mille mõju on laias plaanis väike. Näiteks võtan ette pesumasina kasutamisjuhise ning optimeerin viis tundi, kuidas panna see tööle nii, et säästaksin kuus kaks eurot. Tegelikult saaksin selle viie tunniga midagi palju olulisemat teha, näiteks õppida midagi või valmistuda palgaläbirääkimisteks. On suur vahe, kas mõelda suurelt või väikselt, näiteks kas saaksin loobuda autost ja selle raha hoopis investeerida? Või loobun cafe latte joomisest ja investeerin selle arvelt kokkuhoitud raha?

7. Teadlik hetk rahast mõtlemiseks

Paljud inimesed pole kunagi võtnud teadlikku hetke, et rahast mõelda. Enamik meist on kokku puutunud ütlustega „võlg on võõra oma”, „raha ei kasva puu otsas”, „rikkurid ei saa olla head inimesed” või „töö peabki olema raske ja vaevarikas”. Inimesed on korjanud need mõttemustrid enda sisse ja alateadlikult mõtlevadki, et raha ei ole nende jaoks või nad ei taha saada rikkaks, sest rikkurid on halvad inimesed. Aga mõtle, kui suur muutus toimub su elus, kui sa ei sõltu enam rahaliselt kellestki ja ei pea tegema elus asju raha pärast? Ära sea endale piire, tee esimene samm ja lase end üllatada sellest, kui tubli sa oled!

Kristi Saare on aasta investor 2021, Naisinvestorite Klubi looja, investeerimisblogija, raamatute autor, Investeerimisraadio saatejuht ja koolitaja. Ta ise alustas investeerimisteed nullist, kogudes õpetajapalgast kõigepealt kokku n-ö meelerahufondi raha ja investeerides siis 2012. aastal oma esimesed 10 eurot ühisrahastusse. 2019. aastal tuli Kristi palgatöölt ära ja on nüüdseks saavutanud finantsvabaduse. Kristi koolitab investeerimishuvilisi ja tahab oma kogemuse kaudu inspireerida teisigi oma rahaasjade üle kontrolli võtma.