info@eduakadeemia.eeKeskmine eestlane töötab esmaspäevast reedeni, hommikust õhtuni. Koju jõudes on ta tihti surmväsinud ning lõpuks, kui nädalavahetus kätte jõuab, saab ehk hetkeks puhata. Kuigi “oravarattas” töötamine on saanud tavaks, ei tähenda see, et see nii peaks olema. Tervislik elustiil tähendab ka korraliku puhkuse saamist. Uurisime ja puurisime Teadlikult Õnnelik Mina kogukonna veebiseminaril, mis on puhkus ning kuidas seda enda ellu põimida.
Mis on puhkus?
Puhkust võib jagada kahte liiki: lühiajalised pausid ja pikaajaline puhkus. Isegi kui töö pole keeruline ega väsitav, on puhkust vaja. Pausid aitavad vaimset väsimust vähendada ja pikem puhkus võimaldab tööst täielikult välja lülituda.
Pauside tähtsus
Meie külaline Reelika tõi välja, et talle sobib hästi liikumine ja looduses viibimine. Kuid igaüks peab leidma endale sobiva pausistiili. Ideaalis võiks tunni jooksul võtta 1-2 minutit puhkust, paari tunni järel 5 minutit hingetõmmet ja pärast nelja tundi 15-30 minutilise pausi. Lühikeste pauside ajal võiks minna vaiksemasse kohta või lihtsalt aknast välja vaadata, et silmi puhata. Mõni minut jalutamist võib samuti imesid teha. Hinga hetkeks!
On väga tähtis aeg-ajalt ka pikemalt puhata ja võtta välja ettenähtud puhkusepäevad, ideaalis vähemalt kaks nädalat järjest. Kahe nädalaga saab aju päriselt töökohustused unustada ja pingetest vabaneda.
Kas tööd saab teha ka nii, et ei oleks vaja puhkus võttagi?
Tööd saab teha efektiivselt ka nii, et see ei väsitaks meid nii väga ära, kuid täitsa ilma puhkuseta see siiski ei toimi. Ka uskumus “kes teeb, see jõuab” siinkohal ei aita. Tähtsustama peaks just produktiivset tööd, kuhu on põimitud väikesed pausid. Tihtipeale juhtub aga see, et teeme mitut asja korraga: vastame meilidele, korrastame faile, valmistame koosolekut ette ja samal ajal mõtleme, mida õhtuks süüa ka teha. Niiviisi töötades ei ole võimalik keskenduda. Selle taga on enamasti soov kohustustest kiirelt lahti saada, et siis välja teenitult puhata, kuid kahjuks pole see parim viis. Võta enda töökohustused hommikul ette, pane fookus kindlatele ülesannetele ning tee need eraldatult ära. Rööpräheldes heade tulemusteni ei jõua.
“Keskmine eestlane teeb 50 aastat ränka tööd, et siis elada 20 aastat haigena, et siis surra.”
Perfektsionismist läbipõlemiseni
Üks suur mure, mis paljusid inimesi vaevab, on perfektsionism. Ei suudeta tööst lahti lasta, kõik peab alati äärmiselt viimistletud olema. Õhtuti mõeldakse juba homsete kohustuste ja probleemide peale, et kõigeks valmis olla. Perfektsionism on aga tee läbipõlemiseni.
Kui märkad, et ka sul on seesugune probleem, siis esimene samm on teadvustamine. Järgnevalt sea realistlikumaid eesmärke. Oluline on leida koht, kus saab kvaliteedilati veidi allapoole tõmmata, olles samal ajal tehtud tööga rahul. Näiteks saab tuua e-kirjade kirjutamise: mõni inimene loeb kirju kümneid kordi üle, kuid tegelikult ei ole maailmalõpp, kui üks viga sisse jääb. Luba endale vigu teha, sest iga viga ei tähenda halvasti tehtud tööd. Peab õppima ka delegeerima, sest alati ei ole vaja kõike üksi teha. Kui tiimis on inimene, kes mõne ülesandega on pädevam, siis on täiesti okei abi küsida.
Kokkuvõte
Tervisliku töösuhte ja puhkuse võtmise aluseks on väärtused. Oma väärtuste järgi tegutsedes ja fookust hoides saame elada elu nii, et väsimus ei võta meist võitu ja meie jaoks tähtsad asjad on esiplaanil!
