Esimesed sammud finantsvabaduse poole

Öeldakse, et parim hetk investeerimiseks oli eile ja järgmine on täna. Kuidas astuda esimene samm ja püsida investeerimise rajal finantsvabaduse saavutamiseni, räägib finantsvaba investor, raamatu „Minimalism. Vähem on parem” autor ja rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch.

Kodu on see, mis vormib, mis meist tulevikus saab. Minu kodus ei räägitud, kuidas ühest sendist kaks teha, vaid et tuleb hoiduda halbadest asjadest ja alati võiks olla väike raha kõrvale pandud. Kuidas siis minust investor sai? Pärast Tallinna Tehnikaülikooli majanduseriala lõpetamist Eesti Panka tööle minnes küsisin palgaläbirääkimistel 5000 krooni palka ja mulle öeldi, et seda on liiga vähe, nad maksavad rohkem. Mõtlesin, et „appi, mida ma kogu selle rahaga peale hakkan!“. Olin ju alati olnud vähenõudlik. Nii tekkis idee investeerida ehk kauplusesse mineku asemel läksin aktsiaid šoppama!

Tollal polnud aga blogisid ega raharaamatuid, kust näpunäiteid saada. Nüüd on lihtsam – on inimesi, kellelt küsida, samuti raamatuid. Olin 20-aastane, kui investeerimisega alustasin. Tegin kõike täiesti ebasüsteemselt: ostsin-müüsin, ei pannud kindlat summat kuus kõrvale, vähe sellest – ei pannud üldse iga kuu raha kõrvale. Nüüd alustaksin kohe teisiti: teeksin süsteemi, sest see hoiab ree peal. Plaani järgi on lihtsam käia. 24-aastaselt abiellusin ja lugesime koos läbi Jaak Roosaare investeerimisraamatu, saime sealt finantsvabaduse idee ning hakkasime looma süsteemi, kuidas liikuda ühise eesmärgi poole. Finantsvabaduse sain umbes 30-aastasena ja nüüd olen seda juba kaks aastat nautinud.

1. nõuanne: looge süsteem!

Oluline on jälgida, kust tuleb raha ja kuhu see läheb. Meil on täpne kulude-tulude kaardistus. See annab teadmise, et kui midagi juhtub, näiteks kui peaksin kaotama töö, siis millised on kulud, mida peab tingimata katma, ning milliste maksmist saaksin mõne kuu vahele jätta. Sealt tuleb ka teadmine, kui palju saab kõrvale panna investeerimiseks või meelerahufondi.
Pea on kehv raamatupidaja ning emotsiooniostud ja enese premeerimine ei lase hästi arvestust pidada, seevastu tuim Excel näitab kohe kulud ja sissetulekud ette. Jälgin seda pidevalt ja oskan ka arvestada, millistel kuudel on kulud kõrgemad (näiteks jõulude ja sünnipäevade ajal). Tehes kulude-tulude ülevaatust mitu korda kuus, saab vajadusel viia sisse parandusi ja see annab rohkem motivatsiooni kokku hoida. Kui me ei tea, mis toimub meie rahakotis, ei saa me ka eesmärke seada. Nii et loo endale selge pilt oma kuludest ja tuludest ning jälgi seda igakuiselt!

2. nõuanne: järjepidevus

Rahateema tundub sageli igav, keerukas või liiga pingutust nõudev. Aga meie pere jaoks on loogiline jälgida tulusid ja kulusid, vaadata oma portfelli ja arutleda koos selle üle. Üksteist toetades saab seda kõike teha järjepidevalt. Selleks peab aga olema motiveeriv eesmärk – kas autoliisingu äramaksmine, ühine reis, finantsvabadus või midagi muud. Põhjus peab tulema enda seest. Küsi endalt viis korda: „Miks? Mida see annab? Miks ma pean eelarvet, miks investeerida?“

3. nõuanne: teistele antud lubadusi on raskem murda

Inimene tunneb suuremat vastutust, kui annab kellelegi lubaduse. Näiteks kui läksin oma esimesele maratonile, rääkisin sellest kõigile, et ma ei saaks taganeda või seda pooleli jätta. See on sotsiaalse vastutuse ärakasutamine enda kasuks, olgu tegemist treeningu, dieedi või rahaasjadega. Seetõttu on hea asju arutada oma partneri ja lastega ning leida endale n-ö vastutuspartner.

4. nõuanne: me ei vaja nii palju asju

Minimalism tähendab elu nende asjadega, mida sa päriselt kasutad. Minu jaoks on see vaade ajas muutunud. Aastal 2014, kui sihiks sai seatud finantsvabadus ja hakkasime raha pärast minimalismi harrastama, teadsime, et valikuid korralikult läbi mõeldes saaksime suuremaid summasid investeerida. See idee oli meie jaoks nii kaalukas, et me ei tahtnud osta uut autot ega minna reisile. Otsustasime, et kõike saab teha hiljem, sest finantsvabaduse saavutamine oli meie pere jaoks nii oluline.

See pani aga otsima head viisi, kuidas asjad detailideni läbi mõelda. Lastega välja minnes teame kõik, et neil läheb kõht tühjaks kohe, kui välisuks sulgub, nii et alati peab olema kaasas snäkk, vesi ja puhtad riided. Lisaks rahalisele kokkuhoiule võimaldab minimalism säästa aega: mul on alati kindlalt läbi mõeldud, mida poest soovin osta, ja muid asju ma seal ei vaatagi. Ning kui sul on garderoobis asjad, mida päriselt kannad, siis läheb valimise peale vähem aega.

Kõige lollikindlam on alustada minimalismi riietest või tööriistakastist. Palju keerulisem on alustada fotoalbumist, sest iga pildiga kaasneb ju oma lugu. Soovitan üleminekuks alustada 15 minuti kaupa: proovi aru saada ühest kategooriast korraga. Ja kaasa pere sorteerimisprotsessi, sest minimalismi ei saa harrastada üksinda. Kokku on kuus suurt põhjust, miks minimalistlikku elustiili järgida: raha, aeg, ruum, energia, keskkonnasõbralikkus ja paremad suhted!

Veel kaks soovitust

Seoses keerulise ajaga maailmas olen suurendanud sularahavaru umbes nädalase söögiraha ulatusse. Nii on mul olemas elementaarne varu, kui juhtub, et keegi häkib maksesüsteemi. Teades meie pankade küberturvasüsteeme, usun, et neid on keeruline pikaks ajaks rivist välja lüüa, aga lühiajaliseks kriisiks olen valmis.

Teine nõuanne on seoses investeerimisega. Mulle meeldis Äripäevas olnud lause: ära oota, et osta kinnisvara, vaid osta kinnisvara ja oota siis. See on väga õige, sest meie üürisoovijate arv on tõusuteel ning kuna ehitushinnad on kerkinud, tõusevad ka kinnisvarahinnad.

Liisi Kirch on on finantsvaba investor, kolme lapse ema, abikaasa ja minimalistliku eluviisi eestkõneleja. Töises plaanis on tema suurim siht, et igas koolis käsitletaks süsteemselt rahatarkuse teemasid. Oma lemmikhobiks peab ta jooksmist, kuid heale raamatule suudab harva ära öelda.